Vääna-Jõesuu Kooli arengukava 2022-2025

ÕPPEASUTUSE NIMETUS: VÄÄNA-JÕESUU KOOL

Juht

Eddi Tomband

Õppeasutuse kontaktandmed 

aadress 

telefon

e-post 

kodulehekülg

Hiie tee 21, Vääna-Jõesuu 76909

56957822 

kontakt@vjk.edu.eelink opens on new page

www.vjk.edu.ee

Pidaja, tema aadress

Harku Vallavalitsus, Kallaste tn 12

Laste/õpilaste arv 

132

Personali arv

18

Pedagoogilise personali arv

14

Sisehindamise periood

2022-2025

Vääna-Jõesuu Kool on 6-klassiline üldhariduskool, mis avati 1. septembril 2013. Õpetame põhikooli riikliku õppekava järgi. Meil on head tingimused spordiks suure staadioni ja saali näol ning tegevusteks õues, sest asume parkmetsa veeres, jõe ja mere lähedal.

Õpilased veedavad pikendatud koolipäeva pikapäevarühmas, noortetoas  ja huviringides. Vahetundides on võimalik mängida kooli saalis ja 50 minuti pikkuses õuevahetunnis on võimalik valida erinevaid liikumistegevusi. 

Õpetajatel on planeeritud on aeg koostööks, iganädalased töökoosolekud kooli töö ühiseks planeerimiseks ja õpitu jagamiseks. 

Peaeesmärk on pakkuda lapsele võimalikult head arengukeskkonda.

Tegutseme selle nimel, et kooli lõpetamisel oleks õpilastel õpingute jätkamiseks põhikooli III astmes hea ettevalmistus.

Kooli eesmärgid tulenevad Harku valla haridusprioriteetidest, Eesti elukestva õppe strateegiast 2020.

Sisehindamise aruanne koostatakse arengukava koostamise eel ja sarnase struktuuriga.

Sisehindamise algatab kooli direktor kehtiva arengukava perioodi viimase  aasta 1. märtsiks.

Sisehindamise aruande koostamisse kaasab direktor kogu kollektiivi:

1. Kõigepealt  analüüsimine – anname hinnangu arengukava täitmisele, organisatsiooni välis- ja sisekeskkonnale ning keskendume puudustele ja võimalustele. Analüüsime õpet, kasvatust ja kooli juhtimist sisehindamise perioodi jooksul.
2. Valikute ja otsuste tegemisel koostame missioonist ja visioonist lähtuva strateegia.
3. Kavandame tegevused ja lepime kokku seire mõõdikud. 

Aruanne kirjeldab kõigepealt lühidalt kooli ja seejärel taset kõigis arengukava lõikudes koos hinnanguga arengukava täitmise kohta. Tegevustega 1-3 käsitletakse kolme teemat: õpikäsitlus, innovatsioon ja õpikeskkond. Seda tehakse keskkonnas „Arengupeegel“, mis on selle jaoks Harku valla haridusasutustele loodud. Huvigruppidele, kellel ligipääs „Arengupeeglile“ puudub, saadetakse aruanne (kannab keskkonnas   nimetust „Raport“) .pdf –formaadis.

4. Direktor esitab õppenõukogus ja hoolekogus kinnitatud sisehindamise aruande 1. juuniks vallavalitsusele.

Kooli sisehindamise süsteemi ülesehitamisel lähtutakse Deming’i pideva parendamise tsüklist PDCA, tagades õppiva organisatsiooni meetodi rakendamise. 

• Planeerimine (plan) – määratletakse eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud püstitatud eesmärkide saavutamiseks. 

• Teostamine (do) - olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks. 

• Tulemuste hindamine (check) - tulemustele hinnangute andmise aluseks olevad mõõdikud, näitajad, andmed ning olulisemad järeldused: olulisemad tugevused ja parendusvaldkonnad. 

• Parendustegevused (act) - parendustegevused ja uute eesmärkide püstitamine lähtuvalt saavutatud eesmärkidest. 

Sisehindamise üldine eesmärk on õppija arengu toetamine. Eesmärgi täitmiseks hinnatakse  sisehindamise käigus asutuse õpikeskkonna arengut ja õppijate tulemuslikkust kindlustavate eesmärkide täitmist. Lisaks analüüsitakse õppe- ja kasvatustööd ning selle tulemuslikkust, andes hinnangu asutuse tegevusele ja tulemuslikkusele tervikuna. Hindamise aluseks on faktid, mõõdikud, näitajad, mis on erinevate kriteeriumide osas leitud. 

Kooli sisehindamist viib läbi kooli juhtkond koostöös pedagoogilise personaliga vastavalt kooli sisehindamise korrale. Sisehindamise tulemusi analüüsitakse õppenõukogus, juhtkonna nõupidamistel ja arvestatakse järgmise õppeaasta eesmärkide püstitamisel. 

Sisehindamise objektideks on (vt. joonis 1): 

1. Eestvedamine ja strateegiline juhtimine  

2. Personalijuhtimine  

3. Koostöö huvigruppidega  

4. Ressursside juhtimine  

5. Õppe- ja kasvatusprotsess   

1. Eestvedamine ja strateegiline juhtimine

eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine

Analüüs

Planeeritult on täidetud eelmises arengukavas võetud ülesanded.

Uuendatud on kooli dokumente: õppekava ja arengukavad, sisekord, kodukord, õpilasesinduse põhimäärus, pildistamise ja filmimise kord,  kooli andmekaitsetingimused, isikuandmete töötlemistingimuste register, kooli päevakava, kooli kriisiplaan, asjaajamiskord, pikapäevarühma töökorraldus ja päevakava.

Koolil on olemas visioon ja üldine tegevuskava ürituste ja tegevuste kohta, kuid ei ole sõnastatud konkreetseid õppeaasta eesmärke ega loodud tegevusplaani nende eesmärkide elluviimiseks (üldtööplaan). 

Peale juhtkonna olid eestvedajateks ka teised huvigrupid ja koostööpartnerid: 

• Uuenduste üle arutlemisse ja nende planeerimisse kaasati õppenõukogu, õpilasesindus, hoolekogu, külaselts ja noortetuba. Õpilased tegid ettepanekuid kooli kaasavasse eelarvesse ja kirjutasid heaoluküsitluses, mis võiks koolis veel olla. Õpilasesindus on teinud muudatusettepanekuid kooli kodukorda ja õpilasesinduse põhimäärusesse. Hoolekogu algatas ja koostas pedagoogilise personali värbamise korra. 

• Külaselts ja noortetuba korraldasid õpilastele üritusi.

• Kooli õppekava (sh ainekavade) ja arengukava (täpsemalt arengupeegli raporti) koostamisse ja täiendamisse kaasati kogu kollektiiv. 

• IT-valdkonna uuendused toimusid tihedas koostöös vallavalitsuse IT-spetsialistidega. Kui tehnilise poole pealt on eestvedajad olnud rohkem valla poolt, siis sisulistes asjades arvestatakse kõigi õpetajate ettepanekute ja kooli vajadustega. Vahetasime välja sülearvutid. Nüüd on kooli õpilastel kasutada 1 komplekti tahvelarvuteid ja klassitäis sülearvuteid. Kõik klassid said lähikuva projektorid.

• Lapsevanematest aktivistide eestvedamisel sai kool mitme kaasava eelarve projekti kaudu võimalusi rajada või rekonstrueerida spordiväljakut. Nüüd on meil kunstmurukattega miniarena ja madalseikluspark.

Kvaliteedijuhtimine toimus läbi eri huvigruppide tagasiside analüüsi ja arvesse võtmise. 

• Õpilastele korraldati tagasisideküsitlus üks kord aastas. Kodanikupäeva raames korraldatud tegevuste käigus kaasati õpilasi koolielu puudutavate otsuste langetamisse. Arvamusi küsiti ka õpilasesinduselt kooli sisekorra, õppekava  ja õpilasesinduse põhimääruse kohta. 

• Lapsevanematele viidi läbi rahuloluküsitlusi, mille tulemusi põhjalikult analüüsiti ning vajadusel korrigeeriti tegevusi ja keskkonda. Vanematel on olnud ka võimalus pidevalt ettepanekuid teha ning hoolekogu kaudu koolielu korraldamises osaleda. 

• Arenguvestllused direktori ja õpetajate ning õppejuhi vahel toimusid üks kord aastas. Arenguvestlustel andsid õpetajad tagasisidet koolile, analüüsisid enda tegevust, oma koolitusvajadusi ja tegid ettepanekuid koolielu parendamiseks. 

• Direktori ja koolipidaja vahel toimusid arenguvestlused üks kord aastas. 

• Kasutusele võeti õpetajatele täitmiseks suunatud trimestriaruande e-vorm. 

• Koolis toimusid iganädalased töökoosolekud, mille raames arutleti, planeeriti ja analüüsiti koolikorralduslikke ning õppe- ja kasvatustöö alaseid küsimusi. Lisaks andsid koosolekutel õpetajad tagasisidet ning soovitusi koolituste kohta, millest osa võeti. 

Tugevused 

• Uus maja ja suur territoorium

• Kaasaegne õpikeskkond

• Aktiivne ja motiveeritud kollektiiv

• Suure eelarvega vald

• Visioon kooli ja selle ala arendamiseks

Parendusvaldkonnad  

• Parandada õpilaste liikumisvõimalusi, rekonstrueerides skate-pargi hooldusvabaks betoonist pargiks

• Täita õpetajate kohad kutsega õpetajatega

• Luua koostöö vallavalitsusega hoone ja välisatraktsioonide ja haldamise osas.

• Kasutada rohkem aktiivseid õppemeetodeid ja kooli aeda.  

2.   Personalijuhtimine

personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika

Analüüs 

Personalivajaduse analüüs ja värbamine

• Kõik kooli töötajad on erialase haridusega, kuid osadel õpetajatel ja õppejuhil puudub õpetaja kutse, mille tõttu nad ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Kõik antud õpetajad ja õppejuht taotlesid õpetaja kutset 05.02.2021. Kutsekoda annab vastuse eeldatavalt paari kuu jooksul.

• Koolis töötab logopeed, kelle koormus vastab logopeedi, õppejuhi ja klassijuhatajate hinnangul vajadustele. 

• Koolis täitis sotsiaalpedagoogi tööülesandeid õppejuht, kuid kuna tema töökoormus oli suur ja puudus ka vastav haridus, otsustas juhtkond palgata eraldi sotsiaalpedagoogi. Kuna koolis töötas inglise keele õpetaja, kes oli huvitatud ühtlasi sotsiaalpedagoogi töö tegemisest ning omas ka vastavat haridust, suurendati tema töökoormust sotsiaalpedagoogi tööülesannete näol. Kuna selgus, et nõudlus sotsiaalpedagoogi töö vastu oli oodatust suurem, tõsteti sotsiaalpedagoogi koormust, mis on hetkel 0,26. 

• Koolil oli vajadus psühholoogi järele ning lahendusena leiti koostöö alustamine koolipidaja poolt palgatud psühholoogiga. Antud psühholoog teenindab nii meie kooli kui ka teisi valla haridusasutusi. Psühholoogi koormus jaguneb kõigi haridusasutuste vahel vastavalt vajadusele ning koormuse maht meie majas selgub 2021. aasta kevade jooksul. Psühholoogi koormus jääb tõenäoliselt paindlikuks ka tulevikus.

• Hoolekogu abiga on uuendatud pedagoogilise personali värbamise kord.

   

Personali arendamine ja täiendkoolitused

• Iga õpetaja sai valida koolitusi vastavalt oma vajadustele. Ühel õpetajal on magistrikraadi omandamine poole peal.

• Iganädalastel töökoosolekutel jagasid õpetajad seda, mida koolitusel õppisime. Direktori vaatest vajalikke koolitusi korraldati koolivaheaegadel. Teemadeks oli aktiivsete õppemeetodite rakendamine. 

Valdav osa asutuse õpetajatest on omandanud muutuva õpikäsituse kompetentsid ja praktiseerivad tulemuslikult õppeprotsessis muutuvat õpikäsitust. Direktor ja õppejuht seiravad süstemaatiliselt õpetajate tööd. Arenguvestluste ja riikliku heaoluküsitluse põhjal on õpetajate rahulolu tööga hea(vt Lisa 1).

Koostöö arendamine

• Õpetajate tööaeg sõltuv tunniplaanist, varem oli see kell 8.00-15.00. Õpetajate hinnangul muudab see töö effektiivsemaks, peale tunde vajatakse puhkust. Säilivad võimalused õpetajatevaheliseks koostööks.

• Kord nädalas toimusid töökoosolekud, kus jagati teavet koolis toimuva kohta (üritused, õppetöö, hindamine jms), analüüsiti ja tagasisidestati koolis toimunud üritusi ja tegevusi. Koosolekute raames toimus ühtlasi tööalaste mõtete ja kogemuste jagamine ning kollegiaalne nõustamine. 

• Õpetajate koostöö oli igapäevane. Koostööd võimaldasid lisaks: 

  • Õppenõukogus osalemine. 

  • Töörühmas osalemine - Vastavalt vajadusele koostati töörühm, mis tegeles kooli arendustegevuse või mõne muu hetkel koolis päevakohase õppe- või kasvatustegevuse teemaga. Töörühmas osales üldjuhul enamus kooli pedagoogilisest personalist. 

  • Sisekoolitused „Õpetajalt õpetajale“ - tundide läbiviimised, mille raames õpetajatel oli võimalus õppida kolleegide parimaid praktikaid. Õpetajad tegid lahtisi tunde näiteks siis, kui käisid mõnel huvitaval koolitusel. 

  • Koolitustel käimine – Õpetajad käisid koolitustel aegajalt ka koos kolleegiga, et selle käigus ja pärast koolitust oma kogemusi jagada ja nende üle arutleda. Töökoosolekutel jagati oma kogemusi kolleegidega. 

  • Kooli teemanädalate planeerimine ja läbiviimine – õpetajad rääkisid kaasa teemanädala eesmärgistamisel, planeerimisel ja läbiviimisel ja tulemi analüüsimisel. Teemanädalatel tegid aktiivset koostööd klassiõpetajad ja aineõpetajad, eesmärgiga lisada ainetevahelist lõimingut ning ühiselt planeerida ning läbi viia õpituba, mängu vms tegevust. 

  • Kooliürituste korraldamine – Mitmed kooli üritused (nt jõulupidu) toimusid koolimeeskonna ühise ettevõtmisena. 

  • Klassidevahelise koostöö planeerimine – Ühised õppekäigud ja väljasõidud, õpiprojektid (nt Aabitsapeo korraldamine kuuenda klassi õpilaste poolt esimese klassi õpilastele, kuuenda klassi õpilaste mentorlus esimese klassi õpilastele septembrikuus), mõne klassi koostöö tulemusel valmis kooli üritus (nt Mardipäev ja Kadripäev). 

  • Õppematerjalide koostamine ja jagamine – Õpetajad jagasid õppematerjale kolleegidega nii sõnas, paberil kui ka elektrooniliselt. 

  • Kollegiaalne nõustamine – Õpetajad jagasid oma kogemusi ja mõtteid ning aitasid üksteist õnnestumiste ja probleemide analüüsimisel ning viimaste lahendamisel.

  • Töövarjuks olemine – Õpetajad külastasid nii oma kooli kui ka teiste koolide õpetajate tunde, et uusi kogemusi, teadmisi ja oskusi saada. 

  • Koolide külastamine – Igal õppeaastal külastas kool vähemalt ühte Eestimaa kooli. Koolides saadi uusi kogemusi ja nähti uut moodi lähenemist koolikorraldusse ja õppetöösse. 

Kooli- ja õppekorralduses on loodud toimivad süsteemid, mis võimaldavad erinevate valdkondade õpetajatel teha igapäevaselt meeskonnatööd ja -õpet. Süsteemse lähenemise rakendamise tulemusena on õpetajatel tekkinud järjepidev ühine tegutsemine ja õppimine (sh üksteise kogemuste, materjalide jm jagamine, õppetegevuste vaatlused ning analüütiline tagasisidestamine).

Tugevused

• Õpetajatel on erinevaid ainealaseid tugevusi. 

• Õpetajad koolitavad ennast aktiivselt.

• Toimib hästi õpetajatevaheline koostöö ja teabe jagamine.

Parendusvaldkonnad 

• Kolmel õpetajal tuleb saada järgmiseks õppeaastaks õpetajakutse.  

• Tuleb leida kvalifikatsioonile vastavad hispaania keele, inglise keele ja tehnoloogia õpetuse õpetaja. 

   

                                                                     3.  Ressursside juhtimine

ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid

Analüüs

Eelarveliste ressursside juhtimine

Asutuses toimib sihipäraselt ressursside tulemusliku kasutamise täiustatud korraldus, juhtkonnal on asutuse vajadustest ja kulutustest pidev ülevaade. Juhtkond kaardistab regulaarselt ressursside olukorra, otsused lähtuvad strateegilistest suundadest. Oleme hästi välja tulnud eelarvega ja töötajate ressursiga. Töötajad saavad soovi korral osaleda kõikidel koolitustel ja soetada kõik vajalikud töövahendid. Tänu omatulule lapsed õppevahendite ja õppesõitude eest ei maksa.

Materiaaltehnilise baasi arendamine

Said valmis planeeritud taristu arendamise tegevused

• staadioni täiendamine;

• haljastusprojekt;

• skatepargi remont;

• palliväljaku hooldus.

Vastavalt vajadusele ja ettepanekutele jätkame taristu arendamist.

Osaliselt on loobutud traditsioonilisest ruumiprogrammist, ruumilahendusi on võimaluste piires muutuva õpikäsituse tarvis teadlikult ümber kujundatud. 

• Õpilastel on võimalik kasutada ülemise korruse fuajees sisse seatud õpinurka individuaal- või rühmatööks.

• Ülemise korruse rõdule on paigutatud raamatukogu ja lugemiskohad, vahelaed valgustitega.    

• Koolimajja on loodud tehnikaga varustatud tantsunurk, mida saab kasutada vahetundide mitmekesistamiseks. 

Koolil on olemas visioon ja tegevuskava tehnovõrgu ja digitehnoloogia arendamiseks.

• Kool on uuendanud arvutiparki. 

• Õpilaste jaoks on renditud 26 sülearvutit, need on ka igal õpetajal.

• Kasutusel on aastal 2021 soetatud töökorras tahvelarvutid. 

• Kõigis klassides on olemas õpetaja arvuti, lähikuva projektor ja dokumendikaamera. 

• Koolipidaja pakub õpetajatele IT-kasutajatuge. 

• Õpetajad vahetavad omavahel IT- vahendite kasutamise kogemusi. 

• Serversüsteem pakub ühiskaustade võimalust, kuid see ei tööta alati korrektselt.

• Probleeme tekib, kui samaaegselt soovitakse kasutada erinevaid tehnilisi ja digilahendusi (nt Avita netipulga kasutamine). 

• Kool on suunanud igal aastal vahendeid robootika õppesse.

Inforessursside juhtimine

• Sisekommunikatsioon on toiminud hästi. Valdavalt kasutatakse info jagamisel Stuudiumi suhtluskeskkonda ning meililisti. Toimuvad iganädalased õpetajate töökoosolekud.
• Väliskommunikatsiooni jagamisel kasutatakse: 
  • Stuudiumi suhtluskeskkonda (lapsevanemad);
  • kooli kodulehte;
  • kooli Facebook-i lehekülge. 

Turvalisus, säästlik majandamine ja keskkonnahoid

Kool on täiustanud antud valdkonda süsteemselt ja analüütiliselt, mis väljendub koolikeskkonna heaolus – vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna turvalisuses ja tervislikkuses. 

• Koolis on tehtud riskianalüüs ja kõik tervisekaitse ja päästeameti nõuded on täidetud.

• Loodud on riskianalüüs, evakuatsiooniplaan ja kriisiplaan.

• Kõik töötajad on käinud korrapäraselt töötervise arsti juures.

• Vallavalitsuse poolt on võimaldatud kooli töötajatel külastada üks kord nädalas Tabasalu spordikompleksi tasuta.

• Seadsime sisse tugiteenuste kabinet psühholoogile, sotsiaalpedagoogile ja meditsiiniõele.
• Ehitasime vee ja kanalisatsiooni endisesse muusikaklass ja kooliõe ruumi.

Tugevused 

• Kool on hästi välja tulnud eelarvega ja töötajate ressursiga.
• Lapsed õppevahendite ja õppesõitude eest ei maksa.
• Koolil on heal tasemel digitaristu.

Parendusvaldkonnad 

• Mängu-ja treeningkohtade lisamine.

• Ehitada uus betoonist skatepark

• Lisada veel üks kiik.

• Teha sanitaarremont kogu koolis.

4. Õppe- ja kasvatusprotsess

õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega) seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, õpilastega (lastega) seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus

Analüüs 

Õpilase areng

Kooli juhtimises ja toimimises on kinnistunud struktuursed muutused, mis võimaldavad rakendada muutunud õpikäsituse põhimõtteid. Muutunud õpikäsitusega seotud õpetamismetoodikaid rakendatakse lähtudes ühiselt kokku lepitud uutest nõuetest õppekavale ja õpetaja tegevuskavale. Enamik õpetajaid lähtub muutunud õpikäsituse põhimõtetest oma igapäevases töös.

Lähtuvalt koolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste tulemustest (Innove), saame öelda, et antud sisehindamise perioodi jooksul on 4.klasside õpilased andnud meie koolile positiivset tagasisidet (riigi keskmine või kõrgem) kõigis küsitluse valdkondades, kahel aastal järjest on saanud riigi keskmisest eristuvalt parema hinnangu valdkond „Liikumisvõimalused koolis“. Lisaks on õpilased toonud positiivsena välja (ühel või teisel aastal üle riigi keskmise) valdkonnad „Individuaalne tunnustamine“, „Autonoomia“, „Arengut toetav tagasiside“, „Õppetöö mõtestatus“, „Koostöine õpetamine“, „Kooli maine“ ja „Kooliga rahulolu“.

Kuna valdkondades „Individuaalne tunnustamine“, „Arengut toetav tagasiside“, „Õppetöö mõtestatus“, „Koostöine õpetamine“, on saadud õpilastelt positiivseid hinnanguid, saame öelda, et õpetajad on võtnud omaks muutuva õpikäsituse ning kasutavad oma töös aktiviseerivaid õppemeetodeid. 

(Joonis: Innove üleriigiline koolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus (2019, 2020)

(Joonis: Innove üleriigiline koolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus (2019, 2020)

Aktiviseerivate õppemeetoditena kasutatakse tihti näiteks avastusõpet (praktilised tööd, katsed), uurimuslikku õpet (projektid, referaadid), draamaõpet (rollimängud, dialoogid) ja õuesõpet. Viimast kasutatakse eriti kehalise kasvatuse ja loodusõpetuse tundides. 

Oleme sisehindamise perioodi jooksul lõiminud esimeses kooliastmes kunstiõpetuse ja tehnoloogiaõpetuse ning teises kooliastmes inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuse. Lõiming on end õigustanud. 

Õpitakse nii iseseisvalt, paaris kui ka rühmadena, kujundades vastavalt füüsilist õpikeskkonda (õpilaste paiknemine klassis). 

Õppetundides kasutatakse digivahendeid. Klassiruumides on dataprojektor, dokumendikaamera ja arvuti. Lisaks on koolil olemas klassikomplekti jagu süle- ja tahvelarvuteid. Tänu digivahendite olemasolule, kasutatakse õpetamisel laialdaselt erinevaid digiõppekeskkondi (nt LearningApps, Opiq, PPT, E-koolikott, Stuudiumi TERA, Google Drive, Kahoot, Quizlet, Crossword).

Kooli päevakava toetab õpilase arengut. Kõigil sise vahetundidel on õpilastel võimalus liikuda kooli spordisaalis. Igal päeval on erinevad liikumismängud. Peale kolmandat tundi on kohustuslik õuevahetund, mis kestab 50 minutit. Pärast teist ja kolmandat tundi toimuvad söögivahetunnid. Peale neljandat tundi on õpilasel võimalus viibida pikapäeva rühmas või noortetoas, sel ajal algavad ka esimesed huviringid. Pikapäeva rühm lõpetab oma tegevuse kell 16 ning noortetuba kell 18.00. 

Ühel-kahel korral aastas on toimunud teemanädalad (nt ”Tervist, tervis!”, ”Kuidas elad Läänemeri?, ”Eesti 100”) mille raames on kooli kutsutud külalisi, korraldatud õppekäike ja õpet töötubades, lõimitud erinevaid ainetunde ning teostatud koostöist õpetamist, õpilastel on olnud võimalus läbi käia õpilastega erinevatest klassidest. Nende teemanädalate korraldamisel on kaasa löönud peaaegu kogu kooli kollektiiv. Teemanädalate planeerimine ja teostamine nõuab õpetajatelt suuremat pingutust, kuid õpetajad on olnud valmis panustama, kuna need teemanädalad lisavad kooliellu värvi ja toovad vaheldust. Õpilased saavad teemanädalate raames erinevaid õpikogemusi ja uusi teadmisi ning õpilaste rahulolu teemanädalate suhtes on klassijuhatajate hinnangul olnud suur. Teemanädalate väljakutseks on olnud õpilaste osaluse lisamine planeerimisprotsessis. Õpetajad tunnevad, et seda on keeruline teostada, kuna enamus meie kooli õpilasi on veel väga noored. 

Koolis toimusid mitmed klassi- ja ülekoolilised õppekäigud ning üritused. Ülekoolilistest üritustest suurimad olid kahel korral aastas toimunud teemanädalad, jõulu- ja kevadpeod, talgud ning aktused. Muutsime laada konseptsiooni. Kuna õpilastele, vanematele ja kogukonnale suunatud laada korraldamise vaev kujunes saadavast osalejate rahulolust suuremaks, katsetasime erinevat lähenemist ja see toimis väga hästi. Edaspidi toimuvad õpilaslaadad kahel korral aastas ning kõik õpilased saavad ühel päeval, õuevahetunni ajal, müüa ja osta enda meisterdatud ja küpsetatud asju. Kahjuks on viimased kaks laata eriolukorra tõttu riigis ära jäänud. 

Õpetajad hindavad kõrgelt võimalust kaasa rääkida koolis kasutatavates õppematerjalides. Kõik õpikud ja töövihikud on valitud õpetajaid valikuprotsessi kaasates. Õppejuht on koostanud õppeaastal 2024/5õppematerjalide analüüsi.

Töövihikutest on osaliselt loobutud loodusõpetuses (1.-5.klass), täiel määral on loobutud inimeseõpetuses (1.-6.klass), ühiskonnaõpetuses (1.-6.klass), ajaloos (5.-6.klass) ja kirjanduses (5.-6.kl). Nendes ainetes loovad õpetajad vajaliku õpivara ise. Kooli raamatukogus on olemas õppematerjale (sh erinevate kirjastuste õpikud, töövihikud, tõõraamatud, lisalehed, metoodilised kogumikud), mis aitavad õpetajatel seda teha. 

Rahulolu kooli raamatukoguga võiks olla suurem (vt joonis all). Raamatukogu asun saali rõdul avatud riiulitel. Kojulaenutuse saab vormistada õppejuhi juures.Põhikogus on hetkel 1041 eksemplari, millest umbes poole hõlmab ilukirjandus. Igal aastal oleme suurendanud kooli raamatukogu 500 euro väärtuses. Summa jaotub erineva kirjanduse vahel, oleme soetanud ilukirjandust, teabekirjandust, luulet, võõrkeelset kirjandust, koomikseid jne. Lisaks oleme tellinud kooli erinevaid ajakirju ”Lemmik”, ”Täheke”, ”Hea Laps”, ”Kalale”, ”Käsitöö”, ”Loodus”, ”Ajalugu”, ”Imeline Teadus” .Oleme saanud ajakirju ja raamatuid ka annetusena lapsevanematelt. 

   Kooli raamatud ja õpikud on lisatud RIKS-raamatukogusüsteemi ning neid laenutab õppejuht. Raamatute laenutamiseks ei ole olnud vajadust võtta kasutusele eraldi raamatukogukaarti, kuna õppejuht tunneb kõiki kooli õpilasi. Oleme vajadust eelnevalt õpetajaskonnaga hinnanud ja leidnud, et nii väikese koolikollektiivi puhul oleks kaart lihtsalt tülikas. 

Samuti on andnud 87 lapsevanemat positiivse hinnangu õpetaja tööle. Kahjuks on vastanuid vähe, kuid sisehindamise perioodi jooksul on olnud õpetaja tööga rahulolematute lapsevanemate pöördumisi juhtkonna poole väga vähe. Selle põhjal võib väita, et vanemate rahulolu õpetajate töö osas on kõrge. 2025 näitajad on veidi paremad 20204 omadest, kus hinde ”5” pani  47% ja ”4” 47%. 

)

Positiivse käitumise toetamine - Kasvatuses kasutame erinevates klassides erinevaid hea käitumise kujundamise süsteeme. Oleme ühiste arutelude käigus leidnud, et me ei vaja ühte ülekoolilist süsteemi, vaid igal õpetajal peab jääma vabadus valida, millist süsteemi või milliseid praktikaid kasutada. Õpetajad on vajadusel käinud ka koolitustel, et arendada ennast selles valdkonnas. Õpetajad jagavad oma kogemusi ja teadmisi ka omavahel. 

Õpetajad on teinud arenguvestlusi peaaegu kõigi õpilaste ja lapsevanematega. 

Õppekava

Järgime põhikooli riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava, mis on uuendatud märtsis 2024 ja augustis 2025. Õppekava arendustöösse oli kaasatud õppeaastal valdav enamus pedagoogilisest kollektiivist. Töö toimus nii individuaalselt, rühmades kui ka ühiselt. 

1. Kooli valikul oleme eelnevate sisehindamise perioodide vältel lisanud matemaatika, kunsti,  loodusõpetuse, kehalise kasvatuse, tehnoloogia, arvutiõpetuse ja programmeerimise tunde. Inglise keele tunnid rühmaõppena lõpetasime, klass oli varem jagatud pooleks. Lõimitud on kunst ja tööõpetus I kooliastmes ning inimeseõpetus ja ühiskonnaõpetus II kooliastmes.

• Kehalise kasvatuse õpetaja on koostanud koostöös ujumistreeneriga 3.klassi ujumistundide aruande laste ujumisoskuse kohta vastavalt uutele nõudmistele. Ujumistreeneri soovituste kohaselt oleme jätkanud kohustuslike ujumistundide andmist 1.-3.klassis, kaheksa tundi õppeaastas. Kool on võimaldanud esimese kooliastme õpilastel külastada Tabasalu ujulat üks kord nädalas tasuta. Kokku seega võimaldama ujumist 54 tundi esimese kooliastmes.

Tugisüsteemi (sh õpiabi) analüüs

Kool on analüüsinud kaasava hariduse põhimõtetest lähtuva toe toimimist ja seda täiustanud.  Tugipersonal on koondatud kolmandat aastat vallavalitsuse alluvuses. Koolile on kinnitatud sotsiaalpedagoog, vajadusel külastab psühholoog.    õpetajatega kui ka erinevad rahuloluküsitlused, näiteks Innove üleriigiline koolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus. 

(Joonis: üleriigiline koolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus (2025)

(Joonis: üleriigiline koolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus (2025)

Antud sisehindamise perioodil oleme lisanud igal aastal ainealaseid õpiabitunde  

Uuendasime õa 2024/25 õppekava peatükki „Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted“.

Õppe- ja kasvatustöös oleme arvestanud laste individuaalse arenguga ja võimaldanud:

• tugiõpet;

• võimalust osaleda pikapäevarühmas;

• konsultatsioonitunde; 

• ainealaseid tugiõppe tunde;

• psühholoogi tuge koolis kohapeal  

Huvitegevus

Koolis toimuval huvitegevusel on oluline roll õppe- ja kasvatustöö toetamisel ning seeläbi õpilase arengu toetamisel. Koolis tegutsesid antud perioodil mitmed erinevad huviringid. Suurem osa huviringidest olid kooli poolt pakutavad huviringid, väiksem osa huviringidest olid pakutud huvikoolide või spordikoolide poolt. Lisaks käisid meie õpilased huviringides mh Tabasalus ja Tallinnas.

Kooli poolt korraldatavate huviringide tasu oli 15 eurot nädalatunni kohta, koor ja rahvatants on tasuta. Juhendajad kandsid osalejad ja tunnid Stuudiumi e-päevikusse, mille alusel edastas õppejuht andmed valla raamatupidajale, kes koostas lapsevanemale arve. 

Kooli ringidesse registreerumine toimus septembris Stuudiumi kaudu, hiljem õppejuhile kirjutades, kes lisas õpilase huviringi nimekirja. Järgmisel õppeaastal on toimumas muutus huviringi registreerumise osas, tõenäoliselt saab registreerumiskeskkonnaks arno.ee ja lapsevanemal avaneb võimalus registreerida oma laps erinevatesse huviringidesse üle valla. 

Väljakutse on pakkuda kvaliteetseid, pikaaegseid ja mitmekülgseid huviringe, kuna koolis on vähe õpilasi. Eriti puudutab mure teise kooliastme õpilasi. Erinevate vestluste tulemusena nii lapsevanemate kui ka laste endiga on selgunud, et teise kooliastme õpilasi on keerukam hoida motiveerituna ja aktiivsena huviringides käijana. 

Huviringidega rahulolu on erinevatele vestlustele ja rahuloluküsimustikele tuginedes hea. 

Hetkel toimuvad koolis liikumisega seotud ringidest saalihoki, spordiring, matkaring, rulluisu treening, akrobaatika, tants, rularing ja jalgpall. kuid kooli häid liikumisvõimalusi võiks ka huvihariduses veelgi enam ära kasutada. Õpilaste hinnangul on liikumisvõimalused koolis läbi aastate väga head (vt joonised all). 

Joonis: üleriigiline koolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus 2019

Lisaks on nii vanemad kui ka õpilased soovinud enam tantsu ja muusikaga seotud ringe. 

Kindlasti on mõjunud huviharidusele negatiivselt eriolukord riigis, mille tõttu ei toimunud koolis huviringe.

Õpilastega seotud tulemused ja koolikohustuse täitmine

Õpitulemusi on analüüsitud suuliselt nii jooksvalt kui ka õppeaasta lõpus. Kõik õpilased täidavad koolikohustust, klassikursuse kordajaid koolis ei ole. Vajadusel on tehtud ka koostööd lapsevanema ning lastekaitsespetsialistiga. Õpetajatel on järeleaitamise ja järelevastamise ajad igal nädalal.

Hindamissüsteem on antud perioodil muutunud. Kokkuvõtvat hindamist teeme kahel korral aastas, olenemata nädalatundide arvust.Õpetajad on rahul antud hindamissüsteemiga, õpilastes ja lapsevanemates ei ole antud süsteem probleeme tekitanud. 

Õpilaste tunnustamine toimis nii suuliselt ja jooksvalt kui ka kokkuvõtlikult ning kirjalikult. Erinevaid tunnustusi jagati erinevatel puhkudel. Näiteks spordipäevadel heade tulemustega silma paistnud õpilasi tunnustati kaks korda aastas, ühisel kogunemisel mõned päevad pärast spordipäeva. Traditsiooniline ”Klassi kõige sõbralikum õpilane” valitakse igal aastal sõbrapäeva paiku. Rukkillle prossi ja diplomiga tunnustati neid õpilasi, kes millegagi koolielus silma paistsid, näiteks korraldasid ülekoolilise ürituse. Ainealaselt edukaid tunnustatakse tavaliselt õppeaasta lõpus nii aktusel kui ka klassis. Tunnustamise süsteem on täienenud ja muutunud vastavalt vajadusele. Eesmärk, tuua välja erinevates valdkondades andekaid või mõne tegevusega silmapaistvaid õpilasi ja neid selle eest tunnustada, ei ole vajanud muutmist. 

Meie kooli lõpetanud 6.klassi õpilased on jätkanud õpinguid üldjuhul mõnes valla või maakonna üldhariduskoolis.  Suur hulk  jätkab meie valla koolides, oleme saanud Tabasalu Koolilt andmed selle kohta, kuidas neil seal läheb. Teavet meie kooli lõpetanud õpilaste edasisest haridusteest oleme saanud vilistlastelt endilt, nende sõpradelt ja pereliikmetelt. 

Meie kooli õpilased on võtnud osa tasemetöödest, juhul kui oleme olnud riiklikus valimis. Juhul kui meie kooli õpilased valimis ei ole olnud, on õpetaja ise otsustanud, kas ja kuidas tema õpilased tasemetööst osa võtavad. Tasemetööde tulemusi on õppejuht analüüsinud koos õpetajaga. Kokkuvõtteid on jagatud ka direktori, õpetajate ja hoolekoguga.

Õpilased on osa võtnud erinevatest võistlustest ja konkurssidest. Edu on meid saatnud enamasti spordivõistlustel. Oleme   olnud maakonna paremikus võrkpallis.

Projektides oleme osalenud, kui oleme pedagoogilise kollektiiviga hinnanud tegevust vajalikuks. Igal aastal on õpilased osa võtnud erinevatest KIK-projektides. Alati arutame nende õppeprogrammide otstarbekust õpetajate koosolekutel ja arvestame seda järgmisel aastal. Erasmus+kaudu oli 2024 koostööprojekt Leedu Alanta kooliga. Teemaks oli õpilaste heaolu. 2025 lõppes koostööprojekt Sloveenia Ormuši põhikooliga.

Tugevused  

• Uuendatud õppekava, mille koostamisel osales valdav osa kollektiivist. 

• Õpetajad on võtnud omaks muutuva õpikäsituse põhimõtted ning kasutavad oma töös aktiviseerivaid õppemeetodeid.

• Õpilased tunnevad, et õpetajad on nende käekäigust huvitatud.

• Lapsevanemad on õpetajate tööga rahul.

• Kooli ümbruskonnas on head võimalused liikumiseks ning õppe- ja kasvatustööks. 

• Õuevahetund

Parendusvaldkonnad    

• Jätkata muutuva õpikäsituse põhimõtete praktiseerimist (aktiviseerivad õppemeetodid, individuaalne ja arendav tagasiside andmine, õppimise seostatus, õppekeskkonna mitmekesistamine). 

• Lugemisharjumuse kasvatamine

• Huviringide mitmekesistamine, eriti tantsuliste ja muusikaga seotud huviringide osas. Kaasata huvihariduse valdkonda enam lapsevanemaid. 

• Valla soovil uue huviringidesse registreerumise keskkonna kasutuselevõtt.

• Kooli raamatukogu arendamine. Uute lugemispesade loomine.

5.    Koostöö huvigruppidega

koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu

Analüüs 

Lapsevanemad

• Lapsevanemaid kaasati erinevate koolisündmuste, õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisse, nt teemanädala raames juhtis tervisliku toitumise õpituba meie kooli toitumisnõustajast lapsevanem. Kahjuks on eriolukorra tõttu riigis ära jäänud nii möödunud kui ka sel õppeaastal mitmed üritused ja teemanädalad, mille raames lapsevanemaid kooli õppe- ja kasvatustöösse kaasata. 

• Lapsevanemad juhendasid erinevaid huviringe, nt jalgpalli ja tervisliku toitumise huviringe, kus paljud kooliõpilased hea meelega käivad. 

• Lapsevanemaid kutsuti erinevatele kooliüritustele, nt jõulupidu, kevadpidu, aktused, laat, talgud. Jõulu- ja kevadpidudel käib alati rohkesti lapsevanemaid. Kahjuks on eriolukorra tõttu riigis ära jäänud nii möödunud kui ka sel õppeaastal mitmed kooliüritused. 

• Lapsevanemad käisid klassiekskursioonidel ja õppekäikudel saatjate rollis. Kahjuks on eriolukorra tõttu riigis ära jäänud nii möödunud kui ka sel õppeaastal mitmed õppekäigud ja ekskursioonid. 

• Toimusid iga-aastased klassikoosolekud ja lapsevanemate üldkoosolek. 

• Vanemad on toetanud kooli materiaalselt, näiteks on annetatud raamatuid, joonistuspaberit, kangast, puitmaterjali, mänge.

• Igal aastal on viidud läbi koostöös hoolekoguga (ja mõnel aastal vallavalitsusega) lastevanemate rahulolu uuring, mille kokkuvõtet analüüsiti õpetajate ühisel töökoosolekul ja tulemusi tutvustati hoolekogule. Lapsevanemate ettepanekutega  arvestatakse vastavalt võimalustele. Kokkuvõtted uuringutest on avalikustatud kooli kodulehel.

• Toimusid iga aastased arenguvestlused lapse ja lapsevanemaga. Kahjuks jäid möödunud aastal eriolukorra tõttu riigis ära mitmed planeeritud arenguvestlused. Sel õppeaastal on toimunud mitmed arenguvestlused veebi teel.

• Lapsevanemate eestvedamisel on kool saanud mitme kaasava eelarve projekti kaudu võimalusi rajada või rekonstrueerida spordiväljakut. Nüüd on meil ronimispüramiid.

   

   

Hoolekogu

• Hoolekogu liikmeid on informeeritud ning kaasatud juhtimisprotsessi, sh õppekava ja arengukava koostamise protsessi. 

• Hoolekogu käis koos regulaarselt. 

• Hoolekogu abiga on uuendatud pedagoogilise personali värbamise kord.

Tugimeeskond

• Õpetajad koostöös tugimeeskonnaga toetasid õpilasi nii õppeprotsessis, kui ka käitumisprobleemide ennetamises ja lahendamises. 

• Koolis töötab sotsiaalpedagoog ja meditsiiniõde, külastab vajadusel psühholoog. 

• Tugiõppetunde annavad klassiõpetajad ja huvijuht. 

• Koostöös õpetajate ja tugimeeskonnaga uuendati õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtteid kooli õppekavas. 

Vääna-Jõesuu külaselts ja noortetuba

• Koolimajas toimib aktiivne noortetuba, noorsootöötaja juhtimisel, kellega on koolil väga hea koostöine suhe. Koostöös on loodud toimiv süsteem, mille tulemusena on õpilaste ajaveetmine pärast tunde muutunud mitmekesisemaks. Õpilastel on võimalus veeta oma aega nii huviringides, pikapäeva rühmas kui ka noortetoas. Noortetuba korraldab koolis aktiivselt erinevaid tegevusi, näiteks meisterdatakse, tehakse süüa, käiakse matkamas, viiakse läbi sportmänge jne. Tegevuste juhendamisel on tihti abiks pikapäeva õpetaja.  . Toimusid mitmed klassipõhised tegevused koolipäeva vältel, näiteks jääohutuskoolitus, klassiõhtud, jõulueelsed meisterdamise tunnid, õuetegevused koheselt pärst tunde. Noortetoa tegevuste kohta saavad lapsevanemad teavet nende Facebook-i lehekülje kaudu. 

• Külaseltsi eestvedamisel toimus õpetajate suppamine Vääna jõel ja veeohutuse koolitus ning koolilõpu piknik. 

Koolipidaja (Harku vald)

• Koolipidajaga on hea ja koostöine suhe. 

  • Regulaarselt toimusid Harku valla hariduse ja kultuuriosakonna juhtimisel valla haridusasutuste juhtide koosolekud, kus oli mh võimalus jagada haridusasutuste juhtidega kooli õnnestumisi ja murekohti.

  • Koolipidaja võttis tööle psühholoogi, kes hakkab pakkuma abi valla haridusasutustes, sh ka meie koolis. 

  • IT-valdkonna uuendused toimusid tihedas koostöös vallavalitsuse it-spetsialistidega.

Õpilasesindus

• Koolis toimetas õpilasesindus, kes:

  • andis arvamuse kooli dokumentatsioonile (nt kodukord, õppekava);

  • osales igal aastal toimuvas kooli kaasava eelarve hääletuses (tänavu hääletati lauahoki mängu poolt); 

  • osales õpilastele suunatud heaoluküsitluses, mille alusel ehitati kooli kõrvale madalseikluspark.

• Õpilasesindust asus juhendama õppeaastal 2024/25 huvijuht Sirli Teder, kes on motiveeritud õpilasesinduse töösse panustama. 

   

Teised koostööpartnerid

• Paljud kogukonna liikmed kasutasid kooli ruume erinevateks tegevusteks, toimusid erinevad treeningud, koosolekud. Ruume kasutavad õhtuti erinevad spordiklubid erinevateks sportmängudeks, grupitreeninguteks ja rahvatantsuks. Kahasse külaseltsiga on ostetud saalihoki piirded.

• Naaberkoolidega toimib koostöö õpetajate töövarjutamise raames. Mitmed meie kooli õpetajad on käinud naaberkoolides õpetajate tunde vaatlemas. Õppejuht on tutvunud koolides koha peal naaberkoolide õppejuhtide tööga. Kahjuks ei ole naaberkoolide õpetajad tundnud huvi meie koolis töövarjutamise osas. Õpetajad leidsid, et kuna taolise töövarjutamise kasutegur ei ole väga suur ja antud viis õpetaja professionaalsust suurendada, on hetkel ammendunud, võiksime töövarjutamisest hetkel loobuda. 

Avalikkus on saanud teada meie tegemistest kooli kodulehe, Facebook-i lehekülje ja vallalehes ilmunud artiklite kaudu.

Tugevused

• Hea ja koostöine suhe kogukonna, lapsevanemate, erinevate koostööpartnerite ja kooli pidajaga.

• Kool on kogukonna kasutuses ka õhtuti. 

Parendusvaldkonnad 

• Jätkata lastevanemate kaasamist kooli õppe-ja kasvatustegevusse, nt huviringide juhendamine, õppekäikudel saatjaks olemine, klassi õppetöösse kaasamine külalisesinejana jms. 

• Jätkata koostööd hoolekoguga ning kaasata neid rohkemal määral õppe-ja kasvatustegevusse.

• Hoida olemasolevat tugimeeskonda, hinnata tugispetsialistide koormuse mahtu ja vajadust ning sisustada tugispetsialistide kabinet. 

• Jätkata tööd õpilasesindusega ning kaasata ÕEst aktiivsemalt kooliellu. 

• Jätkata koostööd erinevate koostööpartneritega vastavalt kooli vajadustele.

• Tihedamat koostööd tuleks jätkata Viti hooldekoduga, et õpilased mõistaks paremini erivajadustega inimesi.

1.1 Metoodika

Uuenduslikud õpetamispraktikad on lõimitud igapäevategevustesse moodustades osa õppekorraldusest. Tänu digivahendite olemasolule, kasutatakse õpetamisel laialdaselt erinevaid digiõppekeskkondi (nt LearningApps, Opiq, PPT, E-koolikott, Stuudiumi TERA, Google Drive, Kahoot, Quizlet, Crossword).

1.2 Õpet.prof. tase

Valdav osa asutuse õpetajatest on omandanud muutuva õpikäsituse kompetentsid ja praktiseerivad tulemuslikult õppeprotsessis muutuvat õpikäsitust. 2021 omandas 4 õpetajat kutse, üks õpetaja õpib. Kõikidel õpetajatel ei ole veel kvalifikatsiooni.

1.3 Õpetajate koostöö

Igal teisipäeval peame koosolekut, kus analüüsime eelmise nädala sündmusi ja planeerime järgmisi. Tööaeg on kõigil kella 15-ni, olenemata tunniplaanist. See võimaldab koostööd. Asutuse õppekorralduses on loodud toimivad süsteemid, mis võimaldavad erinevate valdkondade õpetajatel viia läbi igapäevaselt meeskonnatööd/õpet.

1.4 Rollijaotus õppes

Oma koolis lähtuvad õpetajad sellest, et õpilane oleks aktiivne, ettevõtlik ja iseseisev, sealjuures arvestades õppija eripäradega. Õpetaja aitab ja julgustab õpilasi, suunates neid tegema meeskonnatööd. Soodustatakse interaktiivsust, ühtekuuluvust grupis ning vastastikku õpetamist.

Kõik vahetunnid on aktiivsed, saab kasutada kooli saali. Õuevahetund on 50 minutit. Juhtkond ja õpetajad rakendavad õpikeskkonnas muudatusi, mis toetavad uuendusliku õppevara kasutuselevõttu.

2.1  Visioon

Koolil on olemas visioon ja üldine tegevuskava ürituste ja projektide kohta, on sõnastatud konkreetselt õppeaasta eesmärgid ja loodud tegevusplaan nende eesmärkide elluviimiseks.

2.2 Kaasamine ja partnerlus

Uuenduste üle arutlemisse ja nende planeerimisse kaasatakse õppenõukogu, õpilasesindust, hoolekogu, külaseltsi aktiviste ja noortetuba. IT-valdkonna uuendused toimuvad tihedas koostöös vallavalitsuse IT-spetsialistidega ja kui tehnilise poole pealt on eestvedajad rohkem valla pool, siis sisulistes asjades arvestatakse kõiki õpetajate ja kooli vajadusi ja ettepanekuid. Soovime tihedamat vanemate kaasamist õppetöösse.

2.3 Parimate praktikate kommunikatsioon

Külastame süstemaatiliselt naaberkoole ja oleme kõigile avatud. Valla Haridus- ja kultuuriosakond annab igakuiselt võimaluse jagada haridusasutuste vahel õnnestumisi. Õpetajad jagavad omavahel sageli ideid ja õppevahendeid.

2.4  Kvaliteeduijuhtimine

Kvaliteedijuhtimine toimub läbi eri huvigruppide tagasiside analüüsi ja arvesse võtmise. Õpilastele korraldatakse tagasisideküsitlusi kord aastas, neil on võimalus esitada oma ettepanekuid jooksvalt, samuti kaasatakse neid Kodanikupäeva tegevuste raames kooli kaasava eelarve arutellu ja hääletusse. Lisaks on koolielu puudutavate otsuste langetamises on tähtis roll õpilasesindusel. Õpilasesinduse ettepanekuid arutatakse ja võimaluse korral arvestatakse. Lapsevanematele viiakse läbi rahuloluküsitlusi, mille tulemusi põhjalikult analüüsitakse ning vajadusel tegevusi/keskkonda korrigeeritakse. Vajame sisehindamise paremaks korraldamiseks konsultatsiooni väljastpoolt.

2.5 Meeskonna kujundamine, eestvedamine

Juhtkond tegeleb aktiivselt meeskonnatööd ja klasside- ja/või õpetajate vaheliste koostööd soodustavate tegevuste ja ülesannete välja pakkumisega. Ühiselt toimub tegevuste planeerimine, jälgitakse plaanitu elluviimist ja analüüsitakse toimunud tegevusi iganädalastel töökoosolekutel.

3.1 Taristu

Osaliselt on loobutud traditsioonilisest ruumiprogrammist, ruumilahendusi on võimaluste piires muutuva õpikäsituse tarvis teadlikult ümber kujundatud. Head tingimused on loodud spordiks ja liikumiseks.

3.2 Tervisekaitse ja turvalisus

Tehtud on riskianalüüs ja kõik tervisekaitse ja päästeameti nõuded täidetud.

3.3 Tugiteenused

Asutus on analüüsinud kaasava hariduse põhimõtetest lähtuva toe toimimist ja seda täiustanud. Tugiteenustega suudetakse katta suurem osa asutusele soovitatud meetmetest erivajadustega õpilaste arengu toetamiseks vähemalt rahuldaval tasemel. Vajame abiõpetajat ja rühmaõppe kohta.

3.4 Ressursside haldus                                                                                                  

Õpetajate tööd majandusmured ei piira. Saab vajadusel osaleda kõikidel koolitustel ja soetada kõik vajalikud õppevahendid.

3.5 Digitaristu

Koolil on uuendatud arvutipark, projektoreid, dokumendikaamerad on kõigis klassides. Koolipidaja pakub pidevalt õpetajatele IT-kasutajatuge. 2022. a tuleb rentida uued sülearvutite ja tahvelarvutite komplektid.

Tugiteenuste arendamiseks vajalikud tegevused

Õppekeskkonna parandamine